Valikained
Folkloor
Folkloori lisatund (35 tundi õppeaastas) 4. klassis toetab rahvusliku ja Eesti kodaniku identiteedi, eneseväljenduse ning loovuse kujunemist.
Folklooritund on vajalik õpilase silmaringi ja maailmatunnetuse avardamiseks ja erinevate õppeainete (muusika, looduslugu, emakeel) seoste mõistmiseks. Pillimäng leiab Ääsmäe koolis väljundi folklooritunnis.
Lisatund annab võimaluse rahvalike mängude kaudu ka liikumiseks ning toetab lapse füüsilist arengut ning hea enesetunde saavutamist.
Informaatika
Ääsmäe Põhikoolis saab õppida informaatikat valikainena 5. klassis (35 tundi õppeaastas).
Arvuti ja interneti igapäevane kasutamine õppetöös algab tänapäeval oluliselt varem kui 10 aastat tagasi, mistõttu koolitööks vajalikud IKT baaspädevused tuleb õpilastes kujundada hiljemalt teise kooliastme lõpuks. Baaspädevused hõlmavad lisaks tavapärasele infootsingule, esitluste ja tekstidokumentide koostamisele ka koolis kasutatavate infosüsteemide ja suhtlusvahendite (nt e-kool, e-post, kooli koduleht, õpihaldussüsteem) turvalist kasutamist. Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased. Infotehnoloogia-alaste pädevuste kujundamine toetab õpilaste aineüleste valdkonnapädevuste saavutamist.
Informaatika kui eraldi õppeaine põhieesmärgiks on tagada riiklikus õppekavas määratud infotehnoloogia-alaste pädevuste kujunemine.
A-võõrkeel inglise keel
2. klassis õpitakse inglise keelt kaks tundi nädalas. Varajane keeleõpe tagab loomuliku suhtlemisoskuse inglise keeles ja toetab igati õpiharjumuste kujunemist. Tugev baasoskus I kooliastmes tagab edaspidise edukogemuse vanemates klassides.
7. klassis on üks inglise keele tund valikaineks (35 tundi õppeaastas), sest Ääsmäe kool osaleb rahvusvahelises kirjavahetusprojektis.
B-võõrkeel vene keel
6. klassis 35 lisatundi õppeaastas vene keeles on mõeldud huvi tekitamiseks vene kultuuri ja keele õppimise vastu. Oluline on leida valdkondi, kus laps saab kasutada ja näidata oma oskusi vene keeles.
Eesti keel
4. klassis on vajalik 35 eesti keele lisatundi aastas, sest see võimaldab kinnistada juba varem õpitut ning loob baasteadmised edaspidiseks.
Matemaatika
1.-3. klassis üks lisatund nädalas (35 tundi õppeaastas) võimaldab läbi mängude ja erinevate praktiliste tööde paremini kinnistada õpitud mõisteid ja seoseid. Samuti annab lisatund võimalusi aruteludeks, tekstülesannetes erinevate lahenduste leidmiseks ning loogika- ja nuputamisülesannete lahendamiseks.
4. klassis on 35 matemaatika lisatundi õppeaastas, sest see aitab kinnistada varemõpitut ning luua seoseid uute teemadega.
5. klassis on 35 matemaatika lisatundi õpitulemuste parema saavutamise eesmärgil.
9. klassi 35 matemaatika lisatundi aastas on mõeldud eelkõige põhikooli matemaatika lõpueksami edukaks sooritamiseks.
Loodusõpetus
1. ja 2. klassis üks lisatund nädalas (35 tundi õppeaastas) võimaldab läbi erinevate praktiliste tööde paremini kinnistada õpitud mõisteid ja seoseid ning teha rohkem praktilisi töid.
Ajalugu
5. klassi lisatunnid (35 tundi õppeaastas) on pühendatud Eesti ajalooga seotud teemadele ja tegevustele. Ainekavas ettenähtud teemad läbitakse ja pädevused saavutatakse samuti Eesti ajaloo raames.
Eesti ajalooga põhjalikumalt tutvumine aitab kaasa õpilaste väärtuspädevuse kujunemisele, tähtsustades õpilast ümbritsevat keskkonda ja kultuuri. Lisaks arendab Eesti ajaloo süvendatult õppimine huvi Eesti mineviku ja tuleviku vastu ning väärtustab Eestit ja selle elanikke tutvustades õpilasele lähemalt Eesti ajalugu mõjutanud ja suunanud inimesi ning sündmusi Eestis ja naabermaades.
Bioloogia, geograafia
7. klassis on 17,5 lisatundi nii bioloogias kui ka geograafias. Bioloogia-geograafia on eelkõige eksperimentaalteadused ja seega on teooria kõrval oluline osa vaatlustel, eksperimentidel ning õppekäikudel, et kujundada terviklikku loodusteaduslikku maailmapilti. Lisatund annab võimaluse rohkem tundides pöörata tähelepanu praktilistele töödele, uurimuslikule õppele ja IKT oskuslikule rakendamisele. Lisaks annab see võimaluse viia õpet rohkem koolimajast välja, nt looduskeskkonda või muuseumi.
Esinemisõpetus
8. klassis esinemisõpetuse tunni eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust, sh eneseväljenduse arendamist.
Liiklusõpetus
3. klassis õpetatakse liiklusõpetust (35 tundi õppeaastas) eesmärgiga, et lapsed omandavad üldised teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks. Ainekava läbimisel on võimalus sooritada jalgratturi eksam.