Eesti kooliajaloo uurija Lembit Andreseni väitel on Ääsmäel kooli olemasolu tuvastatav juba aastast 1786. Just nii kinnitab ka Tartus ajalooarhiivis asuv ürik. Küllap oli Ääsmäel kooli avamiseks oma jagu “süüd” valgustusajastu ideedest nakatatud mõisniku Ebba Ludwig von Tollil, kes peale suurepärase härrastemaja ehitamise läks ajalukku ka Ääsmäe eraõiguse kehtestamisega. Täpseid andmeid kooli asukoha ja olemuse kohta pole arhiivist leitud, nagu puuduvad ka tõestatud arhiiviandmed järgneva umbes saja-aastase perioodi kohta. Arvata võib, et kool ei töötanud järjepidevalt, sest Tolli järglastel polnud huvi matsirahvale hariduse andmiseks vaeva näha ja ega rahvalgi polnud veel tekkinud harjumust koolis teadmisi omandada. Luteri kiriku leerilapselt nõutava lugemisoskuse sai ka ema abil selgeks. Rändkooliõpetajad ehk lasteloetajad, kelleks olid sageli kiriku vöörmündrid, tegelesid vaid lugemisoskuse kontrolliga. Ääsmäe külas on neist nimeliselt teada 1813. aastal sündinud Hindrik Pickmann, kes oli ise kirjaoskaja, mida tõendab allkiri talle kuulunud lauluraamatus. 19. sajandi keskel oli kool vähemalt lugemiskoolina külas olemas, mida tõendavad mälestused taluperemees Jüri Pehmannist (sündinud sajandi algul), kes kahetses oma kurja võõrasisa keelu tõttu pooleli jäänud haridusteed (oskas lugeda piiblit nõnda palju, kui koolis oli jõudnud õppida!) ning seetõttu sundis poega lisaks 3 kohustuslikule talvele veel neljandat ja viiendat kooliaastat tarkust koguma. Kui Jüril taipu oleks olnud poega kihelkonnakooli saata, oleks tollele kindlasti parem haridus jõukohane olnud, kuigi kenast käekirjast ja koolmeistrilt saadud raamatutest hangitud lisateadmistest mingi kasu kindlasti oli.
Alates 1872. aastast on andmed Ääsmäe koolihariduse järjepidevuse kohta kirjalikult täiesti olemas. Kool asutati KELDI TALLU ja esimesel talvel oli õpetajaks Tallinnas haridust saanud oma küla mees Jaan Wentsel, kui koolis õppis 16 poissi ja 4 tüdrukut. Järgmisel talvel kasvas õpilaste arv eeskätt tüdrukute arvelt 45ni. Keldi oli vana rootsiaegne talu, mis hiljem oli mõisa karjase elukohaks (asub Karja tee lõpus, Hageri maanteest üle minna). Talvel oli ka karjatalus vähem tööd ja rohkem ruumi, mis ilmselt oligi põhjuseks, et Keldi rehetares kooli pidama hakati. Et ruum järjest suurenevale õpilaste hulgale kitsaks kippus jääma, tehti algul juurdeehitus, kuid kihelkonna koolikomisjoni istungil 12. veebruaril 1873. aasta võeti vastu otsus ehitada Ääsmäele päris koolimaja. Ääsmäe kool asus Keldi talus aastail 1872 – 1876 Et ruum järjest suurenevale õpilaste hulgale kitsaks kippus jääma, tehti algul juurdeehitus, kuid kihelkonna koolikomisjoni istungil 12. veebruaril 1873. aasta võeti vastu otsus ehitada Ääsmäele päris koolimaja. Nn vanas koolimajas (praegu Koolitoa talus) jagati õpetust aastatel 1876 – 1921.
Talumaade mõisamaadest eraldamise ja sundusliku müügi alla laskmise seadusega luuaksegi Ääsmäe talumaadele uus koolikoht, Keldi uuskamber lõhutakse mõisamaadelt maha ning ehitatakse uuele koolikohale suurendatult üles ning talumaade uuesti asustatud koht müüakse mõisa poolt koolikohana Ääsmäe kogukonnale. Olgugi, et maja pidevalt uuendatakse ja korrastatakse, ei rahulda see enam ei küla ega ka koolmeistrit. Otsitakse uut koolimaja kohta. Pakutud kohad – Ohtu veskiplats, Kärneri koht, Tuula valla maa ja Kasemetsa jäävad mitmetel põhjustel, eeskätt kauguse, rahapuuduse ja töö pikaajalisuse tõttu kõrvale.
Vahepeal sündinud Eesti Wabariik on muutnud küla elukorralduses palju. Alates 1919. aastast neljaklassiliseks muudetud koolile pakutakse võimalust lasta vallal selleks otstarbeks osta 800 tuhande marga eest Ääsmäe mõisa härrastemaja. Esimene sissemaks on kümnendik kogusummast ja suurim eelis on, et saab ruumid kohe kasutamisele võtta. 1920/21. õppeaastal töötab üks klassikomplekt siiski veel OTSA TALUS, järgmisel, 1921. aastal kolib kool ÄÄSMÄE MÕISA ja alates 1922/23. õppeaastast asub sinna päriseks kuni 1988. aastani, s.o. 68 aastaks.
1931. aastal saab kool lisaks alumisele korrusele kasutada ka ülemise korruse koos saaliga, mis seni endisele mõisaomanikule Rauditile välja oli renditud. Ja kuigi jaanipäeva eel peetakse uhke sissekolimispidu, jätkub veel tükk aega jagelemine endise peremehega, kes heakorrastatud kooliõue oma sõiduteena armastab pruukida. Ääsmäe kool anno 1786
Ääsmäe mõisas tegutses kool aastatel 1921 – 1988. Tänu kohaliku rahva ja tolleaegse agarale tegutsemisele jõutakse algkooliks tehtud kooli laiendamiseni põhikooliks ja nüüd juba uues majas, kuhu kolitakse sisse 1988. aastal. Maarja Nummerti projekti järgi ehitatud kena hoone kogub ehituspreemiaid ja 1992. aastal valmib ka avar võimlakompleks. Koolihoone on ehteks kogu Ääsmäe asulale.
Uue kooli esimeseks direktoriks saab Jaak Hiisjärv, kes tüürib koolilaeva 2005. aastani. Tema järel võtab koolijuhtimise mured ja rõõmud enda kanda Jaanus Kallion, kes on Ääsmäe Põhikooli direktoriks ka praegu.
Ajaloolise ülevaate ja materjali koolmeistrite kohta läbi aegade on kokku pannud Eda Liiväär